Täppisotsing
Teabenõue    Siseveeb    Õppeinfosüsteem eng rus fin
www.ut.ee » Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus » Õpingute rahastamine » Üldist Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus

Olulist teadmiseks

Print

Nõuandeid stipendiumile kandideerijale:



1)       eraülikoolidel (private universities/private liberal arts colleges) on suuremad võimalused stipendiumi andmiseks kui riiklikel ülikoolidel (state universities);


2)       kraadiõppe programmidele (mag/dok + postdok) kandideerijatel on suuremad võimalused stipendiumi saamiseks kui bakalaureuseõppesse kandideerijatel;


3)       kõige lihtsam viis bakalaureuseõppeks täisstipendiumi saada, on kandideerida eduka sportlasena spordistipendiumile;


4)       hinnatud on kõik mõne erilise andega või väljapaistvate saavutustega silmapaistvad noored (muusika, kunst, sport, teadus jpm.);


5)       teistele: kandideeri kooli, kus oled oma taseme poolest märkimisväärselt üle keskmise;


6)       sobita pakutav programm oma profiiliga ja näita, mida olulist suudad sina oma teadmiste ja kogemustega koolile anda;


7)       näita üles pidevat huvi kooliga suhtlemisel, võta kontakti e-maili teel õppejõududega ja seal juba õppivate tudengitega;


8)   mida suuremat stipendiumi taotletakse, seda raskem on kooli sisse pääseda.

 


Alustamiseks:


1)   külasta Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskusi Tartus ja Tallinnas;


2)   räägi vanematega, millised oleksid perekonna võimalikud finantsallikad/võimalused;


3)   otsusta, millised ülikoolid vastavad kõige paremini soovitavatele nõudmistele (suurus, asukoht, programm, elamistingimused jne);


4)   tutvu veebi (vt. Õpingute rahastamine) ning erinevate raamatutega (The College Board International student Handbook, Peterson's Applying to Colleges and Universities in the United States);

 


Finantsallikate liigid:


1)   perekonna säästud;


2)   kolledžite ja ülikoolide fondid/stipendiumid. Võivad põhineda, kas õppeedukusel (merit based) või vajadusel (need based);


3)   spordistipendiumid;


4)   ettevõtete ja institutsioonide sponsorlus;


5)   sihtasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid (nt. väliseestlaste organisatsioonid);


6)   Eesti valitsusasutused;


7)   USA valitsusasutused (USA saatkond, U.S. Agency for International Development jt);

 


Võimalused kulude vähendamiseks:


1)   Best buys - otsi kolledže ja ülikoole, mis pakuvad head haridust võimalikult väikse tasu eest;


2)   kiirendatud programmid. Läbi 4 aastat ülikooli 3 aastaga. Võimalused selleks: lisakursused, suvesemestrid, community college;


3)   Osariigisisene ja -väline õppemaks. Osad ülikoolid võimaldavad oma rahvusvahelistel tudengitel tasuda osariigisisest õppemaksu, mis on võrreldes osariigivälise õppemaksuga väiksem. See on tavaliselt tasuks heade hinnete või suurepärase liidrirolli täitmise eest. Samuti võib kehtida osariigisisene õppemaks nendele rahvusvahelistele tudengitele, kelle kodulinn on sõpruslinnaks Ameerika ülikoolilinnale.


4)   Ühiselamu korrapidaja abina (Resident assistant) töötamine võib teatud koolides vähendada elamiskulusid. Osades ülikoolides võib töötamine koolisööklas/kohvikus aidata kaasa toitlustuskulude vähendamisele. Sõprade ja sugulaste juures elamine väljaspool ülikoolilinnakut võib aidata samuti raha kokku hoida, kui on olemas head transpordi võimalused.


5)   Kahe-aastane community college. Käies esimesed kaks aastat community college's, kus saab omandada kohustuslikud liberal arts ained, võimaldab säilitada tuhandeid dollareid. Pärast kahte aastat saab ennast lasta edasi kanda ülikooli. Enamikel community college'l on sõprusülikoolid, millega neil on sõlmitud lepingud. 


6)   Töötamine. Väljaspool kooli töötamisel tuleb eelkõige kinnipidada USA immigratsiooni reeglitest. Tavaliselt tohivad tudengid töötada osalise tööajaga ülikoolilinnakus (on campus, vähemalt 1. aastal). Osaliseks tööajaks loetakse 10-15 tundi. Saadud raha saab kasutada taskurahana, raamatute või riiete soetamiseks, kuid see pole piisavalt suur õppemaksu tasumiseks.


7)   Laenud. Osad ülikoolid pakuvad ühe osana finantspaketist laenu võtmise võimalust. Tavaliselt peab sellisel juhul olema laenuplaanil ka U.S. kodaniku või alalise elaniku allkiri, hilisema laenu tagasimaksmise garanteerimiseks.


 


Allikas: Nancy W. Keteku. "U.S. Higher Education: The Financial Side".


eJournalUSA, September 2005.


Üldist
Stipendiumipakkumised
Spordistipendiumid
Kasulikud viited
Powered by AutomatWeb™ - Culture in Database ©Tartu Ülikool Muuda dokumenti IT-info · Veebihaldur